Panga- ja postimaja

Ehitis valmis 1929 ja selle projekteeris pangahooneks Edgar Johan Kuusik. Aastatel 1929 – 1934 tegutses hoones krediidi pank. Alates 1934 – 2015? kasutusel postimajana. Tänasel päeval asub hoone teisel korrusel Abja muuseum.
Hoone arhitektuur
Kahekorruseline ja väljaehitatud ärklikorrusega krohvitud kivihoone, mis jätkab saksa heimatstiili eeskujude järgimist eesti arhitektuuris. Hoonet katab kõrge punaste S-kividega kelpkatus.Fassaad on rahulik ja hästi proportsioneeritud. Ülemise korruse aknad on väiksemad ja akendevahelise müüritise pinda katab diagonaalmuster, alumisi suuremaid aknaid ühendab metallvõre. Hoone on sümmeetrilise fassaadiga, mis on Kuusiku töödele iseloomulik, eriti kui oli vaja rõhutada esinduslikku funktsiooni. Sümmeetriataotlusest tingituna on alumise korruse kaarjas aken vormistatud analoogselt uksega ja raamitud samuti kui uks, tumeda portaaliga. Kõrge kivikatus, tumedad aknapiirded ja portaalid on kontrastiks seina heledale krohvipinnale. Algselt olid all pangaruumid, ülakorrusel juhataja korter. Sõjajärgsetel aastatel on ka II korrus ametiruumideks ehitatud. Hoone esialgset ilmet on muutnud katusekorruse ehitamine korteriteks. Praeguseni on säilinud suured juugendstiilis reljeefsed ahjud, mis on tehtud värvilise glasuuriga ahjupottidest.
Hoone on kultuurimälestiste riiklikus registris.